Ideelooja ja Diplomaat: Superego suhe

Kui Ideelooja ja Diplomaat kohtuvad, tekib sageli tunne, nagu kohtaks inimest, kes tegutseb hoopis teises mõõtmes. Üks elab ideede, võimaluste ja teoreetiliste uuenduste maailmas, teine seltskondliku dünaamika, praktilise mõju ja vahetu tegelikkuse maailmas. Eemalt võib kumbki teises imetleda omadusi, mida ta sooviks endal olevat. Kuid läheduse kasvades võib imetlus muutuda ebamugavuseks: kummagi loomulik olemisviis näib toovat esile täpselt selle, kus teine tunneb end kõige ebapiisavamana.

Kuidas nad maailma erinevalt näevad

Ideelooja kogeb maailma kui avarat välja täis võimalusi, mustreid ja ideid, mis ootavad avastamist. Tema mõistus pakub vaevata välja alternatiive, seab eeldused kahtluse alla ja näeb seoseid, mis teistel kahe silma vahele jäävad. Iga piirang on lihtsalt mõistatus, mis ootab lahendamist: see lause tabab tema väsimatut tungi leida uusi nurki, uusi lähenemisi ja uusi mõistmise viise. Ta liigub elus edasi mõtteid avastades ja leiab tähenduse ideede tagaajamisest.

Diplomaat kogeb maailma kui seltskondlikku areeni, kus on vaja osavalt liikuda ja läbimõeldult mõjutada. Ta loeb õhkkonda silmapilkselt ja mõistab võimusuhteid, seltskondlikke võimalusi ning mõjuhoobasid, mis igas olukorras saadaval on. Loe õhkkonda enne, kui hakkad seda muutma: see lause peegeldab tema veendumust, et sotsiaalse tegelikkuse mõistmine on selles tõhusa tegutsemise eeldus. Ta liigub elus edasi sotsiaalse tundlikkuse toel ja leiab tähenduse mõjust ja sidemetest.

Eemalt võib kumbki teist muljetavaldavaks pidada. Ideelooja võib imetleda Diplomaadi seltskondlikku osavust, tema oskust liikuda kergelt mis tahes seltskondlikus olukorras ja tema enesekindlust inimeste ja praktilise tegelikkusega toimetulekul. Diplomaat võib imetleda Ideelooja mõttesügavust, tema oskust uusi ideid välja mõelda ja tema vabadust seltskondlikest piirangutest, kui ta otsib tõde ja uuendusi.

Kuid selles imetluses on pinget. Ideelooja imetleb Diplomaadis seda, mida tal endal on raske kehastada: seltskondlikku sujuvust, praktilist tulemuslikkust ja enesekindlat kohalolu füüsilises ja seltskondlikus ruumis. Diplomaat imetleb Ideeloojas seda, millele tal endal on raske ligi pääseda: teoreetilist sügavust, mõttelisi uuendusi ja eemalolekut vahetust sotsiaalsest tegelikkusest. Kumbki näeb teises võimeid, mida ta sooviks endal olevat.

Kuidas nende mõtlemine kokku toimib

Põhipinge seisneb selles, et kummagi partneri peamine tugevus langeb teise ebamugavuse alale. Ideelooja teoreetiline uuendusmeel ja võimalustes mõtlemine vastab alale, kus Diplomaat tunneb end ebamugavalt. Diplomaat suudab vajaduse korral abstraktseid võimalusi kaaluda ja teoreetiliste ideedega tegeleda, aga ta eelistab tegeleda vahetu seltskondliku ja praktilise tegelikkusega. Kui Ideelooja mõtleb kergelt välja uusi mõisteid (näeb seoseid, mis teistel kahe silma vahele jäävad, ja pakub ideid, mida pole veel proovitud), toob see esile selle, mida Diplomaat loomu poolest ei tee.

Praktikas: Ideelooja vaimustub uuest teoreetilisest raamistikust ja tahab uurida, kuhu see viib. Diplomaat kuulab mõnda aega ja küsib siis: "Aga kuidas see meid selles päris olukorras aitab?" Ideelooja peab seda küsimust kitsendavaks, Diplomaat peab abstraktsiooni mõttetuks.

Teisalt vastab Diplomaadi seltskondlik osavus ja praktiline mõju alale, kus Ideelooja tunneb end ebamugavalt. Ideelooja suudab vajaduse korral seltskondlikes olukordades toime tulla ja praktilist mõju avaldada, aga see tundub talle ebaloomulik ja ebatõhus. Kui Diplomaat loeb kergelt õhkkonda, märkab, kelle käes on võim, ja seab end soodsasse positsiooni, toob see esile selle, millega Ideeloojal on raskusi. Ideelooja ei pruugi isegi märgata seltskondlikku dünaamikat, milles Diplomaat automaatselt liikus.

Nii tekib olukord, kus lihtsalt iseendaks olles avaldab kumbki partner tahtmatult survet teise ebakindlusele. Ideelooja ei püüa panna Diplomaati tundma end mõtteliselt ebapiisavana: ta lihtsalt mõtleb nii, nagu talle loomulik on. Diplomaat ei püüa panna Ideeloojat tundma end seltskondlikult saamatuna: ta lihtsalt tegutseb nii, nagu talle loomulik on. Tulemuseks on aga vastastikune ebamugavus, mis läheduse kasvades suureneb.

Nende põhipingete kõrval tekib peenem hõõrdumine sügavama tähenduse ja praktilise tulemuslikkuse ümber. Diplomaat tahab tunda õiget ajastust ja sügavamat tähendust. Ta tahab, et tema teod seostuksid millegi tähendusrikkaga ja toimuksid õigel hetkel. Ideelooja aga kipub ajastusest ja pikaajalistest tagajärgedest mööda vaatama ning hüppab ühelt ideelt teisele. Diplomaat võib mõtiskleda, kas praegu on õige hetk, Ideeloojale tunduvad sellised mõtisklused asjasse mittepuutuvad. "Miks peab sellel olema kosmiline tähendus? Proovime ja vaatame!"

Samal ajal tahab Diplomaat tunnustust praktilise tulemuslikkuse eest: et teda nähtaks inimesena, kes suudab luua päris tulemusi, mitte ainult inimesi enda poole võita. Ta võib midagi ellu viia ja saavutada midagi käegakatsutavat, lootes tunnustusele. Ideelooja, kes suudab vaikselt ka ise tõhus olla, ei pane seda eriti tähele ega tähista seda: see on lihtsalt pädevus, midagi tavalist. Diplomaadi püüe saada tunnustust tõhususe eest saab vaevalt vastust.

Suundumuste kontrast on eriti terav. Ideeloojat tõmbavad ideed, sõltumata nende vahetust praktilisest või seltskondlikust kasust. Diplomaati tõmbab mõju, sõltumata selle teoreetilisest keerukusest. Need prioriteedid ei ole lihtsalt erinevad: need võivad tunduda teineteisele täiesti arusaamatud. Ideelooja võib pidada Diplomaadi seltskondlikku fookust tühiseks, Diplomaat võib pidada Ideelooja teoreetilist fookust enesekeskseks mänguks.

Mis teeb selle paari eriliseks

Superego suhte paaride seas loob Ideelooja ja Diplomaadi kooslus eriti terava vastanduse teoreetilise ja seltskondliku vahel. Ideelooja on üks kõige ideekesksemaid tüüpe, Diplomaat üks kõige seltskonnakesksemaid. Nii tekib suhe, kus nende loomulike suundumuste vahe tundub eriti suur.

Pinge tuleb sellest, et nad mõistavad väärtust ja võimekust erinevalt. Ideelooja väärtustab mõttelisi uuendusi, uudseid ideid ja teoreetilist tõde. Diplomaat väärtustab seltskondlikku tulemuslikkust, praktilist mõju ja edu suhetes. Kui nad hindavad olukordi koos või hindavad teineteist, kasutavad nad täiesti erinevaid mõõdupuid. See, mis ühele muljet avaldab, võib teisele tunduda tähtsusetu.

See võib tekitada pettumust valmistavaid olukordi. Ideelooja võib jagada põnevat teoreetilist läbimurret, Diplomaat vastab küsimustega praktilise rakenduse kohta, mis näivad mõttelisest tuumast täiesti mööda minevat. Diplomaat võib kirjeldada seltskondlikku võitu, Ideelooja vastab teoreetiliste tähelepanekutega, mis näivad praktilisest tähendusest täiesti mööda minevat. Mõlemad võivad tunda, et nende panust ei hinnata ega mõisteta.

Neid ühendab teatav julgus ja energia. Kumbki tüüp ei ole oma valdkonnas passiivne ega arg. Ideelooja ajab julgelt ideid taga, kuhu iganes need viivad, Diplomaat liigub julgelt läbi seltskondliku tegelikkuse soovitud tulemuste poole. See ühine valmisolek tegutseda, kuigi väga erinevatel areenidel, annab mõnevõrra ühist pinda.

Selle suhte omapära on see, kuidas teiste inimeste juuresolek suhte dünaamikat muudab. Kahekesi olles võivad Ideelooja ja Diplomaat leida toimiva kooseksisteerimise: kumbki on omal moel energiline ja austab teise valdkonda, isegi kui ta seda täielikult ei mõista.

Kui aga olukorda lisandub võõras, eriti keegi seltskondlikult oluline, muutub dünaamika järsult. Diplomaat muutub teravalt teadlikuks seltskondlikust positsioonist: kes see inimene on? Kuidas peaksime end esitlema? Millise mulje me jätame? Ideelooja seevastu võib jätkata mis tahes mõttelõnga, mis teda huvitab, näiliselt teadmata, mis seltskondlikult kaalul on.

Diplomaadile võib Ideelooja seltskondlik pimedus olla piinlik just siis, kui see loeb. Ideelooja võib öelda midagi teoreetiliselt huvitavat, kuid seltskondlikult sobimatut, või jätta tähele panemata ilmsed märguanded selle kohta, mis selles olukorras sobib. Diplomaat tunneb end koos temaga paljastatuna: "Kas sa ei näe, et praegu pole aeg abstraktseks spekuleerimiseks?"

Teisalt võib Ideeloojale Diplomaadi äkiline seltskondlik hõivatus tunduda pinnapealne. "Miks sind nii väga huvitab, mida see inimene arvab? Räägime parem sellest, mis on päriselt huvitav." See hõõrdumine teravneb alati, kui teised neid jälgivad, hindavad või arvustavad: just siis, kui seltskondlik mulje loeb kõige rohkem.

Igapäevaelu

Igapäevases suhtluses tegutsevad Ideelooja ja Diplomaat sageli eri maailmades, mis vaevu ristuvad. Ideelooja on süvenenud ideedesse, võimalustesse ja teoreetilisse avastamisse. Diplomaat on süvenenud seltskondlikku dünaamikasse, praktilistesse tulemustesse ja mõjusse. Nad võivad kõrvuti elada ilma pideva hõõrdumiseta, aga ka ilma sügava vastastikuse mõistmiseta.

Võtame ühise õhtu: Ideelooja on kohanud põnevat teoreetilist probleemi ja tahab seda valjult läbi arutada. Diplomaat on tulnud toime keerulise seltskondliku olukorraga ja tahab inimestevahelist dünaamikat läbi seedida. Kumbki ei suuda täielikult teise valdkonda süveneda. Ideelooja kuulab seltskondlikku analüüsi ja ootab, et tuleks midagi mõtteliselt huvitavat. Diplomaat kuulab teoreetilist arutlust ja ootab, et see seostuks päris elu panustega. Mõlemad on kannatlikud, aga kumbki pole päriselt kaasas.

Ideelooja võib kogeda Diplomaati mõtteliselt pinnapealsena, liiga keskendununa seltskondlikele mängudele, nii et talle jäävad märkamata sügavamad tõed, mida ideed võivad avada. Kui Ideelooja avastab midagi teoreetiliselt olulist (uue mõistmise raamistiku, mustri, mis muudab kõike), keskendub Diplomaadi vastus praktilistele tagajärgedele ja seltskondlikele rakendustele. "Huvitav, aga kuidas see meid aitab?" Teoreetiline läbimurre tundub taandatuna pelgalt kasulikkusele.

Diplomaat võib kogeda Ideeloojat seltskondlikult pimedana, liiga abstraktsioonidesse süvenenuna, nii et talle jääb märkamata praktiline tegelikkus, mis päriselt loeb. Kui Diplomaat saavutab midagi seltskondlikult olulist (tuleb toime keerulise suhtega, kindlustab eelise, loeb olukorda suurepäraselt), keskendub Ideelooja vastus mõistelisele analüüsile. "Mis teoreetiline põhimõte selle taga on?" Seltskondlik saavutus tundub taandatuna abstraktsiooni tooraineks.

Otsuste tegemine võib nende vahel tunduda nagu läbirääkimine üle laia lõhe. Võtame nädalavahetuse veetmise: Ideelooja tahab avastada midagi mõtteliselt ergutavat, näiteks muuseumi, loengut või uut teadmisvaldkonda. Diplomaat tahab olla inimestega: seltskondlik üritus, mõjukas kogunemine, võimalus sidemeid luua. Kumbki valik pole vale, aga kumbki ei rahulda mõlemat. Kompromiss tähendab, et mõlemad jäävad mõnevõrra rahulolematuks.

Tülid keerlevad sageli selle ümber, mis on oluline. Ideelooja võib tunda, et Diplomaat lükkab teoreetilise tähenduse kõrvale pinnapealsete seltskondlike murede kasuks. Diplomaat võib tunda, et Ideelooja eirab praktilist tegelikkust abstraktse mõttemängu kasuks. Need erinevad arusaamad väärtusest võivad tekitada korduvaid vaidlusi: sama erimeelsus prioriteetide üle ilmub eri olukordades.

Juhised eri olukordadeks

Töökaaslastena

Ideelooja ja Diplomaadi tööalane suhe võib toimida, kui nende erinevat panust selgelt väärtustatakse. Ideelooja on suurepärane uute lahenduste väljamõtlemises, mitteilmsete võimaluste nägemises ja tavapärastest piirangutest kaugemale mõtlemises. Diplomaat on suurepärane huvirühmadega suhtlemises, praktilises elluviimises ja organisatsiooni sisesuhetes orienteerumises. Kui kumbki hoolitseb oma valdkonna eest, on viljakas kooseksisteerimine võimalik.

Probleemid tekivad, kui nad peavad tihedalt koostööd tegema töös, mis nõuab nii uuendusi kui ka seltskondlikku osavust. Ideelooja teoreetiline lähenemine võib häirida Diplomaadi praktilist meelt. Diplomaadi seltskondlik lähenemine võib Ideeloojale tunduda tema mõttetööst kõrvale juhtivana. Aitab, kui leida töökorraldus, mis kasutab mõlema tugevusi, ilma et neid peaks pidevalt ühendama.

Edu eeldab leppimist erinevate tööviisidega. Ideelooja ei peaks ootama, et Diplomaat hakkaks äkki teoreetilisi uuendusi väärtustama. Diplomaat ei peaks ootama, et Ideelooja hakkaks äkki seltskondlikku dünaamikat valdama. Pea erinevat panust väärtuslikuks.

Sõpradena

Nende tüüpide sõprus toimib kõige paremini märkimisväärse distantsi ja kindlate kokkupuutepunktidega. Neist saavad vaevalt lähedased ja pidevad kaaslased: huvide vahe tekitab igapäevase läheduse jaoks liiga palju hõõrdumist. Kuid nad võivad hoida sõbralikku sidet mõne kindla tegevuse või teema ümber, milles mõlemad väärtust leiavad.

Peamine on vältida olukordi, mis sunnivad kumbagi pikalt teise valdkonnas tegutsema. Pikad teoreetilised arutelud võivad Diplomaadile igavaks muutuda, pikad seltskondlikud üritused võivad Ideeloojat kurnata. Vali tegevusi, mis lasevad mõlemal mõnevõrra kaasa lüüa ilma pideva ebamugavuseta.

Pikaajaline sõprus eeldab leppimist püsiva erinevusega. Ideeloojast ei saa seltskonnakeskset inimest, Diplomaadist ei saa teooriakeskset inimest. Sõprus, mis sellega leppib, võib püsida, sõprus, mis nõuab ümberkasvamist, satub raskustesse.

Pereliikmetena

Ideelooja ja Diplomaadi peresuhe on keeruline, sest pereelu nõuab pidevat kokkupuudet. Superego suhte pinge võib läheduses võimenduda ja teha igapäevase suhtluse mõlemale ebamugavaks.

Edu eeldab avalikku tunnistamist, et pereliikmete suundumused on erinevad. Ideelooja seab ka edaspidi esikohale ideed ja teoreetilise avastamise. Diplomaat seab ka edaspidi esikohale seltskondliku tulemuslikkuse ja praktilise mõju. Kumbki ei muutu põhjalikult, ja kui sellega leppida, ei kulu enam asjatult jõudu teineteise ümberkasvatamiseks.

Aitab, kui pereelu on korraldatud nii, et see jätab kummalegi ruumi tema suundumuse jaoks. Ideelooja vajab aega mõtteliseks avastamiseks. Diplomaat vajab võimalusi seltskondlikuks suhtlemiseks. Pere, mis arvestab mõlemaga ega nõua, et kumbki pidevalt väljaspool oma loomust tegutseks, võib toimida hoolimata põhjas peituvast pingest.

Paarisuhtes

Ideelooja ja Diplomaadi paarisuhe on märkimisväärselt keeruline, sest nende suundumused on põhimõtteliselt erinevad. Paarisuhte lähedus võib võimendada Superego suhte dünaamikat ebamugava tasemeni.

Partnerid, kes seda proovivad, peavad ausalt hindama, kas nad suudavad teineteise põhimõttelisi erinevusi aktsepteerida. Ideelooja peab aktsepteerima Diplomaadi seltskondlikku fookust, tundmata, et tema mõttelisi püüdlusi alahinnatakse. Diplomaat peab aktsepteerima Ideelooja teoreetilist fookust, tundmata, et tema sotsiaalset taipu kõrvale lükatakse. Kumbki ei saa oma põhihoiakut oluliselt muuta.

Edu eeldab leppimist sellega, et partner ei saa rahuldada kõiki vajadusi. Ideelooja võib vajada väljaspool paarisuhet mõttekaaslasi. Diplomaat võib vajada väljaspool paarisuhet seltskondlikke sidemeid. Kui need välised toed on suhte osaks, ei murdu suhe täitmata ootuste raskuse all.

Praktilised nõuanded

Ideeloojale suhtlemisel Diplomaadiga

Aktsepteeri, et Diplomaat väärtustab seltskondlikku tulemuslikkust ja peab seda tähendusrikkaks. Tema keskendumine mõjule ja praktilisele dünaamikale ei ole pinnapealsus: see on tema ehe viis maailmaga suhestuda. Austa tema sotsiaalset taipu, nõudmata, et ta hindaks ka teoreetilisi uuendusi.

Ära oota, et ta jagaks sinu suunatust ideedele. Kui vajad mõttelist avastamist ja teoreetilist arutelu, otsi teisi, kes tunnevad samamoodi. Diplomaat saab pakkuda seltskondlikku suunamist, praktilist toimetulekut ja tõhusat mõju: hinda seda panust, nõudmata, et ta oleks ka mõtteliselt kaasas.

Ära tõlgenda tema seltskondlikku fookust kriitikana oma teoreetilise loomuse aadressil. Ta ei vihja, et sa peaksid olema praktilisem: ta on lihtsalt tema ise. Sinu ebamugavus tema seltsis tuleb suhte ülesehitusest, mitte vaenulikust kavatsusest.

Diplomaadile suhtlemisel Ideeloojaga

Aktsepteeri, et Ideelooja väärtustab mõttelisi uuendusi ja peab neid tähendusrikkaks. Tema keskendumine ideedele ja võimalustele ei ole ebapraktilisus: see on tema ehe viis maailmaga suhestuda. Austa tema leidlikku mõtlemist, nõudmata, et ta valdaks ka seltskondlikku dünaamikat.

Ära oota, et ta jagaks sinu suunatust seltskondlikule tulemuslikkusele. Kui vajad seltskondlikku suhtlemist ja praktilist mõju, otsi teisi, kes tunnevad samamoodi. Ideelooja saab pakkuda uudseid vaatenurki, uusi lahendusi ja mõttesügavust: hinda seda panust, nõudmata, et ta oleks ka seltskondlikult osav.

Ära tõlgenda tema teoreetilist fookust kriitikana oma seltskondliku loomuse aadressil. Ta ei vihja, et sa peaksid olema rohkem mõtleja: ta on lihtsalt tema ise. Sinu ebamugavus tema seltsis tuleb suhte ülesehitusest, mitte kriitilisest kavatsusest.

Levinud lõksud, mida vältida

Ära püüa partnerit ümber kasvatada. Ideeloojast ei saa veenmise teel seltskonnakeskset inimest, Diplomaadist ei saa surve all teooriakeskset inimest. Ümberkasvatamise katsed suurendavad hõõrdumist ja tekitavad pahameelt.

Ära pea oma suundumust kõigist teistest paremaks. Ideelooja teoreetilised uuendused ei ole väärtuslikumad kui Diplomaadi sotsiaalne taip, ega vastupidi. Mõlemad on õigustatud viisid maailmaga suhestuda ja kumbagi ei tohiks pidada haiglaslikuks.

Ära pea suhte loomupärast ebamugavust isiklikuks läbikukkumiseks. Sa ei ole ebapiisav sellepärast, et tunned end oma Superego suhte partneri seltsis ebamugavalt. Ebamugavus tuleb suhte ülesehitusest. Edu on selle tark juhtimine, selle kaotamine ei ole võimalik.

Suhte tugevuste kasutamine

Sobiva distantsi pealt saavad Ideelooja ja Diplomaat teineteist jälgides õppida. Ideelooja näeb, milline näeb seltskondlik osavus välja päriselus, Diplomaat näeb, milline näeb mõtteline uuendusmeel välja päriselus. Kumbki ei pea saama teiseks, aga mõlemad võivad hakata hindama teistsuguseid võimeid.

Ülesannetes, mis vajavad nii leidlikku mõtlemist kui ka seltskondlikku elluviimist, võib see paar olla tulemuslik, kui rollid on selgelt jagatud. Ideelooja mõtleb välja uudsed lähenemised, Diplomaat hoolitseb seltskondliku ja praktilise elluviimise eest. Kui kumbki ei oota, et teine töötaks väljaspool oma tugevusi, võib koostöö õnnestuda.

Hinda seda, mida kumbki pakub, nõudmata seda, mida ta anda ei saa. Ideelooja uuendusmeel ja Diplomaadi sotsiaalne taip on mõlemad päris anded. Hinda neid sellistena, nagu need on, selle asemel et soovida, et need tuleksid teistsuguses pakendis.